HEA SÕNA EI PEA JÄÄMA ÜTLEMATA!

Kas olete kunagi tundnud tüdimust, kuuldes meedias järjekordset halba uudist oma teist keelt kõnelevate kaasmaalaste kohta? Kas olete vahel imestanud: "Kus need pahad küll ennast peidavad? Päris elus olen ju kohanud nii palju igasugustest rahvustest toredaid inimesi. Aga kus või kuidas ma saan öelda: "Kui hea, et sa siin oled!"

Selles rubriigis avaldame häid sõnu - tänu, kiitust, tunnustust - eri rahvustest eestimaalastele, kes on meie elu helgemaks teinud. Kui ka Teil on midagi öelda, saatke oma sõnum aadressile maluvara@maluvara.ee (märkides ühtlasi, kas soovite sõnumi alla oma nime või ainult initsiaale). 

  •  Tallinna trollis paistavad inimesed hallid – kes aga üle ukse astub, võtab sisse  justkui „nukkuva“ poosi. Küll aga panen tähele, et just venekeelsed tädikesed elavnevad väikest last nähes ja teevad temaga asja, nende nägu lööb särama. Nad käituvad kui välismaalased ses mõttes. 

  • Samuti on mulle silma hakanud vene keelt kõnelevad keskealised abielupaarid ühistranspordis. Eestlasi paaridena peaaegu ei kohta bussis või trollis: paljudel on kas auto või siis liigutakse abikaasast eraldi enamasti. Aga need vene abielunaised käituvad hästi naiselikult, nad paistavad kuidagi rahul oma eluga, naudivad suhtlemist oma kaasaga. Ühesõnaga, neist õhkub tõelist naiselikku ja elamise tarkust.

  • Olemasolevast rõõmu tundmise võimet nägin kõige paremini, kui jalutasin vahel lapsekäruga Stroomi rannas: mitu korda paistis seal silma vanemate venekeelsete naiste grupp, kes käis ilmselt iga päev rannapargis jalutamas. Nad kandsid tagasihoidlikke riideid, üks neist sõitis ratastoolis. Aga nad vestlesid, naersid, nad lihtsalt võtsid parima igast päevast – koos olles, suurte nõudmisteta elule. See ilmselt ongi paradiis, mõtlesin.

  • Tänan kõiki memmi-taate, kes on mulle lihtsalt niisama - põgusal kohtumisel pargipingil, bussis, rongis - oma elusaatusest jutustanud. Nendeta poleks "Mäluvara" teoks saanud. Projektijuht M. Lepikult

  • Olen mitmes eestikeelses koolis kokku puutunud ka mitte-eesti juurtega õpilastega. Nende andekus, töökus ja tõsine suhtumine oma õpinguisse äratab siirast lugupidamist.  Soovin neile igati edu! Endine Tartu Kõrgema Kunstikooli ja praegune GAGi filosoofiaõpetaja M.L.

  • Elasin mitu aastat Tartus Vaksali tänaval kortermajas, kus suure osa naabritest moodustasid endised raudteelased, eakad venelased. Nii südamlikke, osavõtlikke ja abivalmeid naabreid ei kohta just igal sammul! Tervitan  Vaksali 9 rahvast ja soovin ikka head tervist. M.L.
  • Kord jalutasin väikese pojaga Tartus Kassitoomel. Oru nõlval istus üks mees, mängis kitarri ja laulis vene keeles. Kuna poiss tüüris järjest lähemale ja onu viipas sõbralikult, saimegi jutule. Ta oli tulnud Arhangelski kandist Eestisse sõpradele külla. Laule kirjutas ta ise, osa enda, osa vene luuleklassikute tekstidele. Hüvasti jättes ütlesin talle, et tema laulud sobivad siia Kassitoomele imehästi. Tema aga vastas: "Jah, kaks kohta on maailmas, mille peale tähed vaatavad taevast alla: Tartu ja Jeruusalemm." Ükskõik mida ta ka sellega mõtles, see oli ilus kohtumine ja jäi kauaks meelde. M.L.
  • Pidin minema ühte Lasnamäe serval töötavasse asutusse. Kuna ma seda piirkonda üldse ei tunne ja Lasnamäe maine pole ka eestlaste seas eriti hea, pabistasin pisut, kas leian ikka õige koha kergesti üles. Läksin nr 50 bussi, ostsin pileti ja jäin ette istuma, lootes nõnda vajalikku peatust õigel ajal märgata. Bussijuht ütles vene keeles: "Siin ostetakse harva bussist sõidupilet." Vastasin, et alles tulin Tartu rongilt ja kioskid olid veel kinni, ei saanud Ülemistelt piletit osta. Siis ajasime juttu maast ja ilmast, läbisegi eesti ja vene keeles, sest hea tahte korral saab suhelda ka ilma päris perfektse keeleoskuseta. Selgus, et bussijuhil on Lõuna-Eestis sõpru ja sugulasi, ka eestlasi. Õigesse kohta jõudmisega polnud mingit muret - sõbralik bussijuht juhatas selle ilusti kätte. Nii kujunes mu esimene retk Lasnamäele tänu bussijuhile oodatust palju toredamaks. M. L.    


 

Toetavad: Euroopa Liit, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 
Euroopa Liidu Kolmandate Riikide  Kodanike Integreerimise Fond